Descartes’i „Meditatsioonid esimesest filosoofiast“
meeli ja keha, kuna me veename end ja mõtleme sellele. Edasi arutledes jõuab Descartes
küsimuseni mis on inimene. Enda jälgimisel nägi ta, et tal on jäsemed nagu kehal ja hinge
toimingud mõtlemine, aistimine. Need on keha ja hinge loomuses. Kui keha ei ole, siis pole
ka hingele omast. Kuid mõtlemist ei saa kunagi ära võtta. Sellest järeldubki, et me
eksisteerime nii kaua, kuni mõtleme. Samuti võib selle põhjal öelda, et inimene on mõtlev asi.
Kõige paremini tunnetataksegi mõtlemist ja aistmist ehk hingega seotut. Vaim tuleks hoida
eemal asjadest, mida saab haarata kujutlusvõime abil, kuna need takistavad vaimul ise oma
loomust tajuda. Need ei puutu kuidagi teadmistesse, mida iseenda kohta saame. Kehalisi asju
aistib inimene aga meelte abil ning need on hästi haaratavad. Selliseid asju ei saa kunagi ette
kujutada, vaid üksnes vaimuga tajuda. Siin tuleb mängu otsustusvõime kui vaatame inimest
annaabi.ee 
