Õiguse üldteooria
ennast asetada olukorda/ühiskonda, kus vastav ajalooline tekst sündis. Isegi kehtivast õigusest
saavad inimesed erinevalt aru. Lisaks tihti ühe ja sama allika põhjal tehakse erinevaid
järeldusi.
Õigusajaloo problemaatika seisneb selles, et õiguse tekkimise varajased etapid pole uurijale
kunagi ius scriptum vormis tunnetatavad olnud. Õigusega kuuluvad tihedalt kokku
seadusandja, kohus, õiguskaitse riiklikud struktuurid jne. Õiguse ajaloo eesmärk on avardada
meie tunnetamisulatust õigusest. Kuid lisaks on vaja kunagi eksisteerinud positiivse õiguse
tähendust tänapäeva kanda, selleks on vaja võrrelda. Õigusajaloo esemeks peab olema
varasemate ajalooliste epohhide õiguskorrad. Esiplaanil asuvad kirjaliku õiguse allikad,
ilma selleta ei ole võimalik olukorda täielikult mõista.
Tõelise tähenduse õiguse tunnetuse viisina saavutas õiguse ajalugu Savigny koolkonnaga.
Tema jaoks elas õigus nn rahvavaimus, kust teda leida tuleb läbi oma teaduslike arusaamade.
annaabi.ee 
