TANTSIJA FÜÜSILISE VIGASTUSE MÕJU ELUKUTSELE SOMAATILISTE TREENINGSÜSTEEMIDE NÄITEL
tunnetusküsimusteni läbi vigastuse
Hüpoteesidena sõnastan:
- tantsukunst kui vaimu tunnetus saab olla sünnipärase ja loomuliku keha teooria aluseks
- tantsija vigastusel on omad kasutegurid elukutsele. On sel tantsija jaoks vahet, kas käia
lahases venitusega või murtud luuga dushi all või deformeerunud puusaliigesega kükitada? On
vigastuse kulg lihtsam, kui keha on vormitud erinevate tantsuks vajalike tunnestusprotsesside
3
poolt? Kui jah, siis miks? Neile ja teistele laadsetele küsimustele vastuse leidmine on käesoleva
töö üks võimalikest eesmärkidest või vähemasti eesmärgina taotlevas teadmises, et mida tuleks
veel uurida. Info kollekteerimine on lähtuv ülevaatliku teadmise andmisest ja keskendub pigem
subjektiivse uue otsingule - vigastuse võimalikust kasulikkusest tantsija arengule.