Kirjandus ja film
filmikunstis edastada. Aga siinkohal on võimalik ja oleks paslik lähtuda B.
Eichenbaumi väitest, et kirjandusteoste filmikeelde tõlkimine tähendab teose
stiiliprintsiipidele filmikõnes analoogiate leidmist.
Samas tajume ja tunnetame meie kõik asju ja nähtusi omamoodi ja erinevalt. Vaadates
rulluvat filmi, lugedes köidetud raamatut, kuulates erinevaid interpreete - siis
peegeldame sinna sisse omaenese tunnestusliku maailma ja ebakõlad. Teiselt poolt
vaadates asja, siis puutume me kokku teose kirjutanud kirjaniku või filmi monteerinud
filmilooja mõttemaailmaga ja nende loodud kuvandiga ning meis enestes tekib erinevate
tähenduste paljusus ning segunemine. Kirjandusteostes annab kirjutatud tekst tugevama
selguse ja seoste kimbu ning on iseloomult konkreetsem, lähtudes iga kirjaniku
stiilitunnetusest, kuigi laiemas plaanis lisandub lugeja omaenese loodud fantaasia, mida