Selle tööpõhimöte seisneb selles, et: skaneeritakse objekti pinda tugevasti teravustatud elektronkimbuga. Kujutis saadakse kuvari ekraanil ja ta kajastab langeva elektroni kimbu mõjul objekti eri punktidest väljuvate sekundaarelektronide voo intensiivsust 23. Tunnelmikroskoobi tööpõhimõte. Tunnelimikroskoobis skaneeritakse objekti selle pinna ligidal hoitava ülipeene teravikuga, kujutis tekib kuvari ekraanil teraviku ja objekti vahelise tunnelvoolu kaudu. 24. Mis ei lase elektrone aatomist lahkuda? Aatomist ei lase elektrone lahkuda positiivselt laetud tuuma tõmbejõud,mis tekitavad elektronile sügava potensiaaliaugu. 25. Mida tähendan ,,mikroosakese kiirus on kvanditud"? 26. Kas laineomadustega elektron saab karbis paigal olla?. Elektroni põhiseisund . laineomadustega elektron ei saa karbis paigal olla, kuna tema madalam energia pole 0,vaid on E1= ( h2/8mL2)
mõõtmistulemustele pole täpselt teada, · Töötamine aatomlahutusel ei ole tavapärane protseduur, · STM ei saa skaneerida väikesi vahemikke suuremate osakeste vahel, tekkiva moonutuse tõttu näivad osakesed suurematena: · STM meetod ei ole tundlik keemilise koostise suhtes. 75. Mis on konstantse voolu reziim? Teravikku liigutatakse (skaneeritakse) piki pinda, püüdes säilitada konstantset eelnevalt fikseeritud tunnelvoolu. See saavutatakse terviku tipu asendi pideva muutmisega tagasiside pinge abil. Konstantse voolu meetod on rakendatav materjalide uurimisel, mis on aatomi tasandil ebaühtlased. 76. Mis on konstantse kõrguse reziim? Teravikku skaneeritakse suure kiirusega üle pinna enam-vähem konstantsel kaugusel ja pingel Vz ja registreeritakse tekkiv tunnelvool. Konstantse kõrguse reziim võimaldab hulga kiiremat
Rastermikroskoobis teravustatakse elektronkiir objekti pinnale mikrotäpiks ja seda täppi nihutatakse rida- realt üle uuritava pinna. Sellist protseduuri nimetatakse skaneerimiseks. Kujutise saamine toimub seega mitte objekti osadest samaaegselt vaid järgemööda. Tunnelmikroskoobis skaneeritakse objekti selle pinna ligidal hoitava ülipeene teravikuga. Elektronid lähevad tunnelefekti vahendusel pinnalt teravikule. Seda üleminekut registreeritakse kui elektrivoolu (nn. tunnelvoolu). Teraviku üles-alla liikumine kordab pinna profiili, mille kujutis jõuab niimoodi kuvari ekraanile. 21 Kvantmehaanika tõlgendused on erinevad vastused küsimusele: Millisel viisil realiseerub kvantmehaani- line juhuslikkus? Ehk teisiti: Millisel hetkel saab kvantmehaanilise tõenäosusega lubatud võimalikkus tegelikkuseks? On kaks peamist rühma tõlgendusi: Einsteini kontseptsioon väidab, et juhuslikkust polegi
keha jaoks läbimatu sein, milles toimub osakese leiulaine amplituudi A eksponentsiaalne kahanemine. Kui sein on piisavalt õhuke, siis võib laine amplituud seinas mitte langeda nullini. See aga tähendab, et laine läheb mingi tõenäosusega seinast läbi. Tunnelmikroskoobis skaneeritakse objekti selle pinna ligidal hoitava ülipeene teravikuga. Elektronid lähevad tunnelefekti vahendusel pinnalt teravikule. Seda üleminekut registreeritakse kui elektrivoolu (nn. tunnelvoolu). Teraviku üles-alla liikumine kordab pinna profiili, mille kujutis jõuab niimoodi kuvari ekraanile. Kvantmehaanika tõlgendused on erinevad vastused küsimusele: Millisel viisil realiseerub kvantmehaani- line juhuslikkus? Ehk teisiti: Millisel hetkel saab kvantmehaanilise tõenäosusega lubatud võimalikkus tegelikkuseks? On kaks peamist rühma tõlgendusi: Einsteini kontseptsioon väidab, et juhuslikkust polegi. Kvantmehaanika on lihtsalt halb teooria (võimetu
keha jaoks läbimatu sein, milles toimub osakese leiulaine amplituudi A eksponentsiaalne kahanemine. Kui sein on piisavalt õhuke, siis võib laine amplituud seinas mitte langeda nullini. See aga tähendab, et laine läheb mingi tõenäosusega seinast läbi. Tunnelmikroskoobis skaneeritakse objekti selle pinna ligidal hoitava ülipeene teravikuga. Elektronid lähevad tunnelefekti vahendusel pinnalt teravikule. Seda üleminekut registreeritakse kui elektrivoolu (nn. tunnelvoolu). Teraviku üles-alla liikumine kordab pinna profiili, mille kujutis jõuab niimoodi kuvari ekraanile. Temperatuur T on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha (süsteemi) soojusastet. Soojematel kehadel on kõrgem temperatuur. Temperatuuri SI-ühikuks on kelvin (1 K). Kraadi pikkus Celsiuse ja Kelvini temperatuuriskaalades on sama, erineb vaid nullpunkt: 0 0C = 273 K. Absoluutsele nullile (T = 0 K) vastab soojusliikumise peatumine
annaabi.ee 
