Moraavia karst
Vee liikumine kivimites võib tekitada
muutusi maa sees ja pinnal ning kujundada omapäraseid pinnavorme ja veekogusid. (Karst
Eestis, 2007)
Kõige lihtsam karstivorm on konarlikuks söövitatud kivimi pealispind, mis kannab nimetust
karr. Teise laialt leviva iseloomuliku karstivormi moodustavad avardunud kivimilõhed, mille
ristumiskohtades võib tekkida suuremaid tühemeid ehk karstikoopaid, millest tihti hargnevad
erinevad käigud. Käikude liitumisel kujunevad keerukad tunnelkoobaste süsteemid, mis on
karsti arengu loomulikuks tulemiks. Koobaste liitumisel ja sobiva põhjakalde olemasolul
hakkab vesi neis voolama ning moodustuvad salajõed. Kõrvuti voolavate salajõgedega pole
välistatud ka mõnede seisvate veekogumite, tinglike salajärvikute olemasolu kusagil
maapõues. (Karst Eestis, 2007)
Moraavia karst
Punkva jõe maa-alune jõgede süsteem kuivatab suure osa karstialast ja võtab enda alla
rohkem kui 20 kilomeetrit koopasüsteeme (vt kaart 2)
annaabi.ee 
