Maateaduse aluste kordamine eksamiks
Süsihape aga
lahustab kaltsiiti ja seega ka näiteks lubjakivi. Tekib karst
karstumine – kivimite keemiline lahustumine ja liikuva põhjavee mehaaniline
kulutamine
karst – karstumise tagajärjel tekkinud pinnavormide ja maasiseste vormide
kompleks ning selle tagajärjel kujunenud veerežiim
karstinähtused: karrid, karstilehtrid, kurisud, karstijäänukid (-seened), orud,
avalõhed, šahtid, koopad, tunnelised, maa-alused järved ja jõed, stalaktiidid,
stalagmiidid. Arenemiseks vajab lahustuvat kivimit, piisavalt vett, sügaval asuvat
põhjaveetaset
karst võib esineda enam kui 50 miljonil km 2 alal (ligi 1/3 maismaast), kus leidub
vees lahustuvaid kivimeid (kivisool, lubjakivi, kips). Esineb Põhja-Eestis
karrid – vihma- või merevee poolt karstuva kivimi pinnale lahustatud
ebakorrapärase kujuga mikrovormid (lohud, vaod, lained jne)
Koopad: