Samamoodi on võrgukihi ülesandeks liigutada pakette ruuteri probleem lahendatud nii, et IPv6 pakett pannakse tervenisti kahesuguseid aadresse. Omavaheliseks suhtluseks kasutatakse sisendist õigesse väljundisse. Kuna osad protokollid nõuavad IPv4 dataks e pannakse IPv6 päisele IPv4 päis otsa. Seda nim. IP aadresse, mida kasutab võrgukiht. Andmete edastuseks vajab enne paketi väljundisse andmist edastustee elus oleku tunneldamiseks. Kasutusele on võetud uus "anycast" aadress, kanalikiht nn füüsilist aadressi e MAC aadressi, mida annab kontrollimist, siis on ka see võrgukihi ülesanne. Pakettide mis peaks võimaldama valida optimaalsema tee üheni mitmest välja USA ühendus IEEE. MAC aadressid on kõik unikaalsed edastamisel on võrgukihil 2 võimalust: 1)luua virtuaalkanal võimalikest serveritest. ja vastavuses IP aadressidega
ühendus kahe masina vahel, ühendus on turvatud igat pidi – mõlemad osapooled võivad olla kindlad, et teine osapool on just see kes ta peab olema, ehk on autenditud. Samuti takistab IPsec kasutamine ühenduse pealtkuulamise ja pakettide võltsimise. ESP – pakub andmete krüpteerimist ehk privaatsust, “data integrity” ehk andmete muutmise vastu kaitset. Võib kasutada kas selleks, et krüpteerida transpordikihi andmeid( TCP, UDP, ICMP jne) või kogu paketti, viimast nimetatakse tunneldamiseks. ESP päises on 32 bitine SPI ehk security parameters index, seal on kirjas ühenduse parameetrid, mis identifitseerivad ühendust( security association). Kui leidub mingeid asju veel headeris siis on nad juba krüpteeritud. Transpordikihi krüpteerimise korral pannakse ESP päis enne transpordikihi päist(TCP jne), IPv4-s on nii. Tunneli tekitamise puhul krüpteeritakse kogu IP pakett, nagu eelpool öeldud. Selle puhul pannakse kõige esimeseks ESP päis, IP päise ette
annaabi.ee 
