Vargamäe läbi Andrese pilgu
Andres ei andnud alla, mis Pearut aga ärritas ja
teda veel rohkem pingutama sundis. Imestama pani see, et Pearut maha ei
löödud, kui meenutada võitlusi kraavi üle või kõiki neid kohtus käimisi, mis
Andrese jaoks ebaõiglaselt lõppesid. Samas hoidis selline pidev kemplemine
Vargamäel elu huvitava, sest ka mõlema pere lapsed olid ,,sõtta" haaratud.
Kahju,et elu sõbralikult ja läbi kultuuri põnevamaks ei tehtud.
Teost on kirjeldatud kui mehe võitlust maaga. Veider, mulle tunndus see
pigem kui võitlus pereeluga. Mõelda vaid millega pidi vaene mees toime
tulema.Esimese naise surm sünnitusel. Uue naise elurõõmu kadumine kodune
matuse meeleolu. Paljude laste suremine läbi katku ja tagatipuks järelejäänud
laste saatus - noor Andres kroonus, Indrek linnas õppimas, tüdrukud mehel ,
ainult väike Ants veel kodus. Kui kauaks sedagi?! Mees tahtis, et keegi
kindlakäeline võtaks tema talupidamise üle. Jäi justkui mulje, et raske maatöö