Eesti kirjandus algusaastatel
Algusaastatel kirjuats tavalist luulet ja oli realistlike külajuttude looja. Kuulsamad jutustused: ,,
Vari" (on külaproosa alusteoseid, on isiklik lugu mis on justkui tema lapsepõlve mälestused ja
unistused), ,,Peipsi peal", ,, Käkimäe kägu"
Luule laguses ilmus ta luule kalendrites, olid iseloomulikud tolla ajastu luulele,
järelromantilised ja ilutsevad salmikud, Kuid näitavad ka tema luuleannet. Joonistab oma
luuletusters realistliku looduspilti, nätab sellega meeleolu, tunndeid, värsid on lihtsad ja
loomulikud. Peale tema haigestumist avaldab vaid ühe luuletuse, see muutub väga
tähendusrikkaks eesti kultuuriloos, see on ennustus tulevikust. ,, Kui tume veel kauaks ka
sinu maa". Tähtis koht on tema luules isamaluulel, mis põimub luuletaja isikliku saatuse
teemaga. Liivi isamaa on midagi õnnetut ja armetut mitte nii nagu oli see koidulal. Kuid
väljendab armastust isamaa vastu. Saatuseluules kirjutab enda mõtteid ja tundeid, hirmud