Jooksiklased
5
Peamiselt siiski leitakse enamus osa seemneid maapinnalt üles ning taimede otsas ei ronita. Kuna
jooksiklased on öise eluviisiga, siis see on tekitanud küsimuse, kuidas nad suudavad pimedas
üles leida toidupoolise ja vahet teha söödaval ja mittesöödaval toidul. Ühe oletuse järgi leiavad
nad söödipoolise üles kompimise ja valgel aja nägemise abil. EMÜ neurofüsioloogiline
uurimistöö näidanud, et jooksiklaste tunnadel olevad kemoretseprodi on tundlikud soolade,
taimsete suhkrute ja alkaloidide suhtes. Kahte viimast leidub ka suurtes kogustes seemnetes.
seega vüibki mängida tähtsat rolli maitsmismeel seemnesöögi otsingutel (Merivee; Must; Kruus,
2012).
Seemneid süüakse väga hoolikalt nind nii vastsed kui ka valmikud on selles osavad- eemaldades
enne söömaasumist viljade ja seemnte väliskestad. Jooksiklatse toiduvajadus päevas on umbes
kolmandik nende kehakaalust
annaabi.ee 
