V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
»
See sissejuhatus ei tõotanud midagi head. Jehan valmistas end kõva peapesu vastu.
«Jehan, iga päev kuulen ma teie üle kaebusi. Kuidas on lugu selle lööminguga, kus te
väikese vikont Albert de Ramonchamp'i läbi peksite?»
«Ah!» ütles Jehan, «vaat kus asi! Ühel haledal vennal pakkus lõbu hobusega läbi pori
kihutades skolaare mudaga pritsida!»
«Kuidas siis lugu on selle Mahiet Fargeliga,» jätkas ülemdiakon, «kellel te olete särgi
lõhki tõmmanud? Tunicam dechiraverunt, seisab kaebuses.»
«Vaat veel asja. Oli Montaigu vilets mantel, muud midagi!»
«Kaebuses seisab tunicam, mitte cappettam2. Kas te ladina keelt mõistate?» Jehan ei
vastanud.
«Jah,» jätkas preester pead vangutades, «siis nii kaugel on nüüd lugu õppimise ja
teadusega! Vaevalt osatakse ladina keelt, süüria keelt ei tunta, kreeka keelt põlatakse nii, et
isegi targemad ei pea häbiks lugemisel kreeka sõna vahele jätta ja öelda: Graecum est, non
legitur.3»
annaabi.ee 
