jäädvustamine autori eesmärk ·Dante "Jumalik komöödia" 100 laulu/luuletust ·Tegevus paralleelne ·Avaluuletuses "meie" ·Patuks igavus ·Paradiis neetud linna tänavatel "Armastajate surm" Meie voodid on tulvil siis mahedaid hõngusid, Meil on diivaneid sügavaid siis nagu hauad Ja riiulitäied kummalisemaid lillesid, Mis meile on puhkenud all mõne kaunima taeva Pruukides isu pärast viimaseid soojusevarusid, Saavad me südamed kaheks lõõmavaks tunglaks, Mis peegeldavad siis eneste kaksikvalgusi Kummagi hinges, kahes ühtmoodi peeglis. Õhtul, mis üleni kallab roosat ja sinist müstilist, Me ühe ühise välgu teineteisele heidame, Otsekui pika nuukse, mida laeb hüvastijätt; Ja hiljem üks Ingel, vargsi paotades uksi, Tuleb ja hingestub taas, rõõmus ja truu, Tuhmunud peeglid ja surnuks puhutud tuled. Miks Baudelaire? · Isikupära tunded maise elu ees heitlik- närvilised: kord paelus, tekitas imetlust;
Naabrid räägivad vendadele lillepotist ja pott viiakse ära. Vennad lahkuvad Messinast ning Lisabetta, kes tahab potti tagasi, sureb kurbusesse. Kuues päev, viies novell Tegelased on Forese de Rabatta ja maalikunstnik meister Giotto. Rabatta oli väikest kasvu ja kole. See-eest tundis ta seadusi. Giotto oli andekas, oskas kõike joonistada. Tema tööd petsid inimeste nägemismeelt, asju peeti tõeliseks. Giottot nimetati Firenze au ja kuulsuse tunglaks, kuigi ta ise meistri nimetuse alati tagasi lükkas. Giotto kunst oli küll kaunis, kuid ta ise sugugi mitte. Neil mõlemal olid Mugellos mõisad. Mehed kohtuvad Mugellos ja hakkavad koos liikuma, kuid jäävad vihma kätte. Nad laenavad talust kaks vana mantlit ja kaks vana kübarat, sest paremaid polnud, ja asusid teele. Vihm tegi nad poriseks ja kui ilm lõpuks kenaks läks, rääkisid nad taas. Forese kuulas Giottot, vaatas teda ja pidas teda üleni räbaldunuks, nigelaks
annaabi.ee 
