Muinasaeg Eestis
Ennustamisega tegelesid arbujad – inimesed, kes on hingede ja elavate maailma vahendaja.
Eestlaste muinasjumalatest on teada vaid üks, keda austati nii Saare-, Viru-, kui ka Läänemaal.
Tema nimi oli Taara või Tarapita.
XII sajandi lõpuks valdav osa Euroopa rahvastest võttis omaks ristiusu. Eranditeks olid liivlased,
eestlased ja balti rahvad. Ristiusu levitajad hakkasid ristisõjaga peale tungima ning lõpuks võtsid
liivlased ristiusu vastu. 1208. aastal tungizid ristisõdijad Ugandi maakonda, rüüstati ja põletati
maha Otepää linnus ning läksid tagasi lõunapoole. 1210. aastal piirasid eestlased Võnnu linnust
lätlaste alal. Kuna piiraitule oli abi tulemas, eestlased põgenesid. Vaenlast aga see ei heidanud ja
nende laastavad retked jõudsid üha sügavamale Eestimaa südamesse.
Sakslaste edu muinaseestlaste alistamisel tegi ärevaks Taani. 1219. aastal randlus suur taanlsate
laevastik kuningas Valdemar II juhtimisel Tallinna all
annaabi.ee 
