A.dumas Kolm musketäri terve raamat
Kas ei ole teil, õnnelikul kelmil, mitte hertsoginna, kes ei jäta
teile appi tulemata.»
«Jah, mu kallis d'Artagnan,» vastas Porthos kõige süütuma näoga maailmas. «Kuna
mul mängus ei vedanud, kirjutasin ma talle, et ta saadaks mulle mõni viiskümmend
luidoori, mida ma hädasti vajan, arvestades olukorda, milles viibin ...»
«Noh, ja siis?»
«Ta on vist mõnes oma mõisas, sest ta ei ole mulle vastanud.»
«Kas tõesti?»
«Ei. Seepärast saatsin talle eile veel tungivama kirja, kui oli seda esimene. Räägime
nüüd aga teist, mu kallis sõber. Pean teile tunnistama, et hakkasin teie pärast juba natuke
muretsema.»
«Mulle näib, et peremees kohtleb teid hästi, mu kallis Porthos,» ütles d'Artagnan,
näidates haigele täis kastruleid ja tühje pudeleid.
«Või veel!» vastas Porthos. «Kolm-neli päeva tagasi esitas see häbematu mulle arve,
ja ma viskasin ta välja, tema ja ta arve. Nüüd olen ma siin nagu võitja või omamoodi
vallutaja
annaabi.ee 
