Valitsev olukord 1938-39 Euroopas
Repressioonide tipuks võib pidada 1941 14. Juunil
toimunud massiküüditamist, selle ohvriks langes veidi üle 10 000 inimese. Kui algselt
teati, et pered on saadetud NSVL kaugetesse kohtadesse, siis tegelt mehed eraldati,
mehed vangilaagrisse ja naise ja lapsed Siberisse asumisele. Need mehed, kes
vangilaagrisse saadeti, enamik neist suri. Väga vähesed jäid ellu. 1941 ja 1944- eesti
sõjategevusest haaratud, mitte kogu aeg. Saksa tungis peale juba 7. juuni, 1941
väegrupp nord tungispeale. Nordi peamine eesmärk oli vallutada Leningrad. Lõuna
poolne osa eestist hõivati väga kiirelt. Seetõttu lõuna eestist nsvl vägedesse
mobiliseeriti üsna vähe mehi, kuna neil ei jäänud aega mobilatsiooni läbi viimiseks.
Põhja eestist mobiliseeriti tunduvalt rohkem mehi, kuna see ala oli NSVL käes. Enne
seda kui saksa väed kohae jõudsid, olid metsavennad võimu enda kätte võtnud. Peale
juuni küüditamist olid päris paljud mehed läinud metsa, varjasid NSVL võimu eest ja
annaabi.ee 
