hinnangutel isegi kümnekordselt. Tavaliselt on allikmaterjalides ära toodud number 120 000, neist 30 000 kreeka palgasõdurit. Seetõttu ootasid kuningas Dareios ja tema väeülemad kindlat ja kiiret võitu. Pärsia väed võtsid sisse mugava positsiooni Issose tasandikku läbiva jõe paremkaldal. Selle tiibadest märkamatult mööduda oli võimatu. Kuningas Dareios III oli ilmselt otsustanud kohutada oma valdustesse tungijaid ainuüksi tohutu väe suurusega ja saavutada täielik võit, olles veendunud oma võimsuses. Seepärast ei hakanudki ta lahingupäeval sündmusi tagant kiirustama, jättes lahingu alustamise initsiatiivi vastase hooleks. See läks talle kalliks maksma. Aleksander alustas esimesena, saates ette odameeste faalanksi ja ratsaväe, kes ründasid vastast tiibadelt. Makedoonia raskeratsavägi kuninga enda juhtimisel sööstis rünnakusse jõe vasakkaldalt
mille võit andis hoogu juurde Aleksandri edasistele vallutustele. Pärsia väed ületasid Makedoonia Aleksandri jõude arvuliselt umbes kolmekordselt. Pärsia väed võtsid sisse mugava positsiooni Issose tasandikku läbiva jõe paremkaldal. Selle tiibadest märkamatult mööduda oli võimatu. Kuningas Dareios III oli ilmselt otsustanud kohutada oma valdustesse 5 tungijaid ainuüksi tohutu väe suurusega ja saavutada täielik võit, olles veendunud oma võimsuses. Seepärast ei hakanudki ta lahingupäeval sündmusi tagant kiirustama, jättes lahingu alustamise initsiatiivi vastase hooleks. See läks talle kalliks maksma. 1. 2 „Aleksandri- mosaiik” Rooma koopia Philoxenose maalist, mis loodud umbes 300. a. e. Kr. Koopia näol on tegemist mosaiigiga , mis koosneb 2,5 – 5,5 miljonist kivikesest, kujutatakse Makedoonia valitseja