Bengt Gottfried Forselius
jõudsid esimesed tema kasvandikud ja jätkusid keeletülid konsistooriumiga. Sama aasta hilissügisel
käis Forselius läbi seitse Liivimaa kihelkonda, kus pidas läbirääkimisi tulevaste koolide avamise,
õppimistingimuste loomise ja tulevaste koolmeistrite kohalesaamise üle.
KOOLIDE RAJAMINE
31. detsembril 1686 ilmus Forseliuse Stockholmi reisi tulemusena kuninga korraldus, asutada igasse
Eesti- ja Liivimaa kihelkonda kool. 8. veebruaril 1687 jõudis Harju-Madisele asehaldur A. Tungeli
allkirjaga korralduskiri. Selles nõuti, et (Harju-Madise ja Risti) kirikute juurde ehitataks koolimaja
ja palgataks ametisse koolmeister, kes noortele palveid lugema õpetaks. Lisati, et koolimaja
ehitamiseks peavad talupojad ise palke vedama, laudu ja muud vajalikku kohale tooma. Koolimaja
tuli ehitada kahe kambriga, kumbki kolm sülda pikk ja kolm sülda lai, ja pidi olema ka väike
eeskoda. 1687 tegi Liivimaa Maapäev kindralkuberner J. Hastefi nõudmisel otsuse asutada igasse