Rahvastik
päevakorda ka keskaja Euroopas. Ka rottide ja putukate (rändtirtsude parved mis
laastasid põlde ja maipõrnikad mis rüüstasid viinamarjaistandusi ja puuviljaaedu)
tekitatud pahadus oli keskaja näljahädade suur põhjus.
Epideemiad, näljahäda kaaslased tulenesid eelkõige söögiks kõlbmatu toidu
manustamisest. Kõige silmatorkavam neist on tungalteramürgistus mis ilmus
Euroopasse 10nda sajandi lõpus ja levis rukki tungalterades. Tähelepanuväärne on ka
fakt et tol ajal muidugi ei teatud haigustest suurt midagi ja epideemiaid ja haigusi
nimetati "pühaks tuleks" mis sõi inimesi, või viidati neile muu hüüdnimega. Halb
toitumine ja vilets meditsiin mis osanud valida vananaiste retseptide ja elukaugete
teooriate vahel, tekitas hirmäratavaid füüsilisi hädasid ja arengumaa tasemel suremuse.
Mõistagi oli eluiga ääretult lühike ja tõenäoliselt ei ületanud keskaja Euroopas 30 aastat.