hetkega me õpime midagi uut võttes vastu infot kas siis läbi nägemis-, haistmis-, maitse- või mõne teise meele. Tunded mängivad inimese elus suurt rolli ning paljud peavad mõttetuks meenutada halbu või ebamugavaid mälestusi või läbielamisi. Miks on kogu elatud ajal tegelikult alati mingi mõte olemas? Sellele küsimusele on tegelikult lihtne vastata. Tuleb lihtsalt tagasi mõelda neile alguses tunduvatele mõttetutele aegadele ning järeldusi teha mida neist õpitud on. Tehes järeldusi ebameeldivatest või mitte meelepärastest asjadest mõtlevad enamjaolt kõik inimesed, et nad ei seo end millegi sellisega enam. Sellepärast ongi tegelikult ka negatiivsetel mälestustel või aegadel mõte- inimesed saavad teada, et mingit tegevust ei tasu teha enam, sest see ei paku huvi või heaolu tunnet või, et mõnes olukorras ei tasu teatud viisidel käituda, sest see toob tüli ning pahandusi
· 1960-1970 probleemid kinnipidamiskohtades (teetömmis) · 1970-1980 nuusutamine kooliõpilaste hulgas ( tallinn, narva) · 1984 pöörduvad tagasi Afganistani sõjameetmeid, levib hasisisuitsetamine · 1988-1991 kaotatakse meditsiilniline kontrollsüsteem, ilmub vastandlik info meedias Eesti Vabariik · 1991-1995 noor Eesti riik hõivatud muutustega ei pööranud tähelepanu võõrana tunduvatele uimastiprobleemile · Diskussioon uimastite legaliseerimine üle. · Üldsuse tähelepanu võitnud sündmused ,,moonisõda" (talumehe moonipöllu mahaniitmine, talumees sai kompensatsiooni) ja eesti narkodiilerite vahistamine Tais Sotsiaalse probleemi tunnistamine · 1996. Aasta dets. Ühinemine uimastite levikut piiravate ÜRO 1961 ja 1971 konverentsidega · 1997 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete oma seaduse vastuvötmine · 2000 ÜRO.
5100 liiki, Eestis üle 100 liigi. Suurim värvuline on ronk, väikseimad on pöialpoisid ja nektarilinnud. Värvuliste hulka kuuluvad meie kõige tavalisemad suvelinnud (kuldnokk, metsvint, pääsuke et al ) ja talvelinnud (varblane, tihane, käbilind, musträstas et al). Üle poole Maad asutavatest linnuriikidest kuulub sellesse seltsi. Kõige enam on neid troopiliste alade metsades; mida enam põhja poole, seda vähem on värvulisi nii absoluutselt, kui suhteliselt. Vaatamata tunduvatele erinevustele väliskujus ja bioloogias on nad kõik väga ühelaadsed. Paljudel juhtudes ei õnnestu leida piisavalt põhjendatud kriteeriume, et jaotada seltsi sugukondadeks või et määratleda nende mahtu süsteemis. Suurema osa värvulistest moodustavad laululinnud. (Ling, R 1980; Eneke 1986 ) Välimus Värvulised on keskmise suurusega või väiksed linnud. Välimuselt on värvulised mitmekesised. Noka kuju on neil väga varieeruv, sagedamini enam-vähem sirge, ent
annaabi.ee 
