Läänemeri
Lainetuse mõju piirdub ülemiste veekihtidega ja muutub tühiseks sügavusel, mis
võrdub lainete poole pikkusega. Ranna lähedal, väiksematel sügavustel kui pool
lainepikkust, suureneb lainete kõrgus, lained paiskuvad kõrgele õhku, et seejärel
mühisedes rannale langeda. Nii tekib rannalähedastel aladel murdlainetuse vöönd.
Tõusu ja mõõna nähtused, s.o. Päikese ja Kuu külgetõmbejõust tingitud veetaseme
perioodilised kõikumised, avalduvad Läänemeres nõrgalt. Palju tunduvamaid
veetaseme kõikumisi Läänemeres põhjustavad pikemat aega samast suunast
puhuvad tuuled. Samasuunalise tuule mõjul võib veetase muutuda 0,5-2 meetri võrra,
üsna tugevate tormide ajal aga veelgi enam. Tuul kuhjab vee ühtedest mereosadest
teistesse. Nii näiteks läänetuulte mõjul langeb veetase Läänemere lääneosades ja
tõuseb idarannikul. Läänemere veetaseme muutumine oleneb ka õhurõhust: õhurõhu
muutumisel 1 mm võrra muutub veetase mere keskosas 8 cm võrra.