Soome-ugri rahvakultuur
85
Tuntud olid veel naisjumalused Maddar-ahkku ja Wirku-Accha, keda on peetud laenulisteks tegelasteks soome
mütoloogiast. Maddar-ahkku tähendas ka esiema ning see on muutunud tänapäevases keeles peamiseks tähenduseks.
Wirku-Acchat austati kui jahiõnne andjat.
Seidas (sieidi, ka sihtti ehk hiis) arvati elutsevat seida jumalat või koha haldjat. Seida asupaika, mäge, tundrut, saart,
neeme, allika ümbrust või koobast, peeti pühaks. Pühad võisid olla ka metsasalud ja suured seidapuud (kuused,
männid, pihlakad). Varasemal ajal oli igal perel koja läheduses oma Äikesele või Päikesele pühendatud seid, hiljem oli
külal või mitmel külal ohvripaigas ühine seid. Inimesekujulisi kive peeti eriti pühadeks, teisi kiviseidasid nimetati
,,pühadeks kivideks". Kiviseidad olid tavalisemad ja pühamad kui puujumalad. Kiviseida juurde ehitati lavataoline
annaabi.ee 
