Ekke Moori tee eneseleidmiseni
Ta oli püüdlik ja väsimatu. Ühel öhtul
endale tehtud okstets voodi peale magame jäädes mõtles ta küll, et mis peaks temast niiviisi
saama, ta ootas inimeste hääli, isegi polaarjänese hüpped ja linnulaul oleks tema meelt isegi
rõõmustanud. Hommikul ärkas ta sahina peale, mille tekitas üks tütarlaps, Lassi. Ekke tahtis
teada, et kuidas tüdruk teab, et ta on üksik ja eksinud. Isa Uutsõ ütles: ,,Lassi, võta kott ja rutta,
Üks mees tuli laevalt ning eksis tundrusse. Ta magab vaevakaskede okste all, viska oksad temalt
eemale ja toota meie juurde." Ja nii nad hakkasidki liikuma kahekesi Uutsõ juurde, eesolev
teekond on pikk, ühe kose juures istusid ad maha ja hakkasid liha ja juustu ning juustu. Pärast
sööbist ja piibu tegemist suunduvad nad uuesti metsa. Õhtuks nad olid kohale jõudud. Seitsme
kasetohust tehtud telgiga laagrisse. Kui Ekke Uutsõga kohtus, ütles mees poisile kohe, et tema
silmad on kurvad, ekslevad ja täis valu