Eesti loomastik
Seetõttu puuduvad siin autohtoonsed liigid, vähe on endeemseid liike (ning neidki peetakse
endeemideks tõenäoliselt nende harulduse tõttu naaberaladel). Eesti ala asustamine on
tõenäoliselt toimunud mitme lainena erinevatest suundadest ning on tihedas seoses taimkatte
arenguga. Eesti veekogude fauna kujunemisel on olulist osa mänginud Läänemere areng.
Eesti ala asustamine selgrootutega algas ilmselt varsti pärast mandrijää taandumist ja esmase
tundrataimkatte teket. Sellest ajast on säilinud mitmeid arktilise levikuga liike. Enamik
algseid liike tõrjuti kliima soojenedes põhja poole. Laialeheliste metsade levides hakkas
Eestisse tungima soojalembesemat faunat, algul kagu suunast (Eurosiberi komponent), hiljem
edelast peamiselt Lääne-Eesti ja saarte kaudu (Lääne-Palearktiline komponent). Sub-
Atlantilise kliimaperioodi lõppedes algas uus ida- ja põhjapoolsete liikide sissetung, mis
kestab tänaseni.
annaabi.ee 
