PEREKOND JA LIIK: Erethizon dorsatum Nagu suurem osa sellesse sugukonda kuuluvaid liike, veedab ka urson enamuse ajast puudel, mille koorest ja lehtedest ta toitub. Tal on teravad küünised, karvatud jalatallad ning tasakaalu hoiab ta suurepäraselt. Puuoksi mööda liigub ta aeglaselt, ent kindlalt. KESKKOND Urson tunneb end kõige paremini segametsades, ent vajaduse korral võib ta kohastuda ka teistsuguste elutingimustega, näiteks põõsastihnikute, liivakõrbete või koguni lageda tundraga. Kogu päeva põõnab ta kerratõmbunult puuvõras või kaljupraos. Igal loomal on mitu varjupaika, mis paiknevad tema territooriumi erinevates piirkondades. Koidikul läheb ta alati kõige lähemal asuvasse urgu. Urson on "konservatiiv", see tähendab, et ta käib alati mööda ühtesid ja samu radu, jättes enda järel pehmele mullale või lumele nähtavaid jälgi. Juhul, kui talv on eriliselt karm, veedab urson mõned päevad ühes oma urgudest,
Metsad; 45% Linn; 1% Märgalad; 12% Tundra; 23% Metsad Tundra Märgalad Linn Igijää Põllumaa Mäeahelikud Magevesi Joonisel 4, on näha Kanada maa-ala kooslust ehk see näitab kui suur osa antud maa-alast on kaetud näiteks metsadega või tundraga. Jooniselt saame järeldada, et põllumajanduseks sobilikud alad on: metsad (45%), põllumaad (6%), märgaladelt (12%) saab turvast ning tundrates (23%) saab kasvatada selles kliimas elada suutvaid loomi. Kliima Kanadal on kolm põhilist kliimavöödet: parasvööde, lähispolaarne ja polaarne. Jaanuari keskmiseks temperatuuriks on riigis –15 kraadi, kuid erinevates paikades võib see olla väga erinev. Näiteks kui Vaikse ookeani rannikul on keskmine
annaabi.ee 
