XVIII sajandi kirjandus: LUULE
saj, õitseaja
saavutas Prantsusmaal Louis XV õukonnas;
4
iroonia – peen varjatud pilge; väljendusviis, kus teesklevalt väidetakse vastupidist sellele, mida tegelikult
mõeldakse; ironiseerima – varjatult pilkama, tönkama, nöökama;
tsükkel „Ossiani laulud”. Vastupidiselt tema väitele polnud need ehtsate keldi
rahvalaulude tõlked, kuid igal juhul matkis ta meisterlikult vanade keldi saagade
tundmusrikast ja paatoslikku laadi; mehised kangelased, armastus ja võimsad kired
ürgse looduse taustal haarasid kogu Euroopa. Neid tõlgiti ja mugandati kõikjal.
Klassitsism oli sestpeale murtud.
Ka šotlase ROBERT BURNSi (1759–1796) looming oli mõjutatud rahvaluulest.
Burns oli kirjanike seas erandlik oma talupoegliku päritolu poolest, tema kuulsaimad
luuletused pärinevad ajast, mil autor maal talutööd tegi. Vaesusest ei pääsenud ta elu
lõpuni, ehkki ta luule sai äärmiselt populaarseks