potentsiaalseid võimeid. Kahjustab lapse vaimne areng, mistõttu satub ohtu lapse tunnetusprotsesside nagu mälu, tähelepanu jne eakohase taseme saavutamine. Vaimne vägivald muudab lapse haavatamkas, alandab tema enesehinnangut ja väärtustamist. Laste ja noorte psühholoogiline ärakasutamine moodustab ühiskonnastandarditele mittevastavate tegude sooritamisest ja kohustustest kõrvalekaldumistest. Sellised teod kahjustavad last kognitiivselt, tundmuslikult või psüühiliselt kohe algusest peale või lõpptulemusena. Sellisteks tegudeks võivad olla terroriseerimine, isoleerimine, kurnamine, oma huvides ärakasutamine jne6. 5 R. Soonets., J. Loko., T-M. Loko., M. Roomveldi, I. Pöldsepp., L. Haldre, K. Altosaar, R. Heido., A. Popova., S. Saar. Laste väärkohtlemine. Tartu: AS Atlex, 1997, Ik 101-102. 6 D, A. Wolfe. Preventing physical & emotional abuse ofchildren. New York, Kondon: Grilford press, 1991, Ik 6.
Vrd u mõistet eri keeltes: kr pistis `usaldus, veendumus', ld fides `veendumus'; religio `side; hoolivus'; uurali algkeele sõna usk algul `tugi'. Ilmselt on otstarbekas lähtuda UT-i Hb 11,1 definitsioonist: "Usk on kindel usaldus selle vastu, mida oodatakse, ja veendumus selles, mida ei nähta." Psühholoogiliselt avaldub u inimese hoiakuna (1) kognitiivselt (teatud teadmiste aktualiseerumisel objekti suhtes), (2) emotsionaalselt (valmidus reageerida objektile tundmuslikult), (3) tahteliselt (valmisolek reageerida objektile käitumuslikult). Vt ka ebausk, religioon, uskumus, usund, üleloomulik. (2) Kõnekeeles religiooni sünonüüm. 3. Defineerige, mis on müüt religiooniteaduse mõttes? müüt (kr mythos `sõna, jutt') (1) Religioosse pärimuse liik, mis muistse inimese mõtlemise baasil seletab jumalate, maailma ja inimese tekkimist, kulgemist ja saatust. Eristatakse loomisme, viljakusm-e, loodusm-e, sotsiaalm-e, suguharum-e, veeuputusm-e, aitioloogilisi
(1) Religiooni ja usundi keskmes asuv keerukas psühholoogiline nähtus – hoiak, mis kujutab endast konkreetset suhtumist väärtusobjekti ja selle suhtumise läbielamist Ilmselt on otstarbekas lähtuda definitsioonist: "Usk on kindel usaldus selle vastu, mida oodatakse, ja veendumus selles, mida ei nähta." Psühholoogiliselt avaldub u inimese hoiakuna (1) kognitiivselt (teatud teadmiste aktualiseerumisel objekti suhtes), (2) emotsionaalselt (valmidus reageerida objektile tundmuslikult), (3) tahteliselt (valmisolek reageerida objektile käitumuslikult). (2) Kõnekeeles religiooni sünonüüm. 3. Defineerige, mis on müüt religiooniteaduse mõttes? müüt (kr mythos ‘sõna, jutt’) (1) Religioosse pärimuse liik, mis muistse inimese mõtlemise baasil seletab jumalate, maailma ja inimese tekkimist, kulgemist ja saatust. Eristatakse loomism-e, viljakusm-e, loodusm-e, sotsiaalm-e, suguharum-e, veeuputusm-e, aitioloogilisi m-e, teispoolsusem-e, eshatoloogilisi m-e jt
annaabi.ee 
