Viimne ratsu .
Koplist pääsnud aina otsib oma kodu veel,
alels jäänud on küll teed,
aga maja poel see.
Põrnitseb sind sajasilmne kivihiiglane
just kui sulle selgeks teeks,
et sa oeld viimane.
3x refrään
Loojangule vastu kappab üksik hobune,
kuhu viib küll tema tee,
kas tal poel peremeest?
Sergei Jesseenin ja Vladimir Majakovski on vene 20. sajandi alguse luuletajad, kes olid
erinevad nii oma natuurilt kui loomingult. Kuid siiski elasid nad ühes ajastus ja paljud
kogemused, arvamsued ja tundmsued olid neil sarnased. Eriti kajastub nende värsse lugedes
tundmus, et neid ei hinnata, ei vajata, et uus ühiskond on uues riigis sammunud edasi, jättes
neid maha. Niiet nende loomingu seda poolt kannab hästi edasi ansambli Keeris laul ,,Viimne
ratsu"
Meil on tore Nõukogude Liidus.
Töö ja sõbnrad ela sajani!
Ainult luule asi edasi ei lligu,
pole luuletajaid või ei oel vajagi.
(Juubelipäevane)
annaabi.ee 
