Maal on jagatud nagu kolmeks ruumiks. Vasakul on tubane interjöör, keskel fantastiliste vormidega kaetud raudaed, mis on valge, kuid mitte nii hele, kui tuba. Kõige paremal on kujutatud minu meelest tumedates toonides välismaailma. Kus on hulgaliselt treppe ning võimalusi, kuid tume varjund annab mõista ka selle tundmatusest ja teadmatusest varitsevate ohtude eest. Timur Akhmedov Sellegi pildi juures meeldib mulle värvilahendus. Kujutatud on nii erksaid ja kohati ka vastandlike värve, kui ometi on need ilusas harmoonias ja tulemus on väga stiilipuhas. Eriti huvitavaks teeb maali minu jaoks see, et erinevad värvilaigud on kantud
,,See lendab tohutult kiiresti, on pikergune ja ümbritsetud rohelisest valgusest. Niisugust asja pole ma veel varem näinud. Nüüd hakkas ta minu poole tulema. See pole lennuk.See on ..." Just nimelt sellel hetkel katkes raadioside Frederick Valentichiga. Ei pilooti ega tema lennukit ei nähtud enam iial. Järgmistel päevadel pärast Valentichi kadumist Melbourne'ist lõuna pool sagenesid teated helendavatest objektidest Austraalia ja Uus-Meremaa taevas. Räägiti ülikiiresti tundmatusest rohelistest objektidest. Üks Melbourni televisiooni võttegrupp püüdis välja selgitada, mis taevas ikkagi tegelikult toimub. Austraallased lendasid Wellingtoni, kus oli viimastel päevadel korduvalt ufosid nähtud. Varsti pärast südaööd märkasid telemehed kummalisi tulukesi, mis ilmusid korraks nähtavale, et siis jälle sama kiiresti kaduda. Kui tundmatud objektid Austraalia lennukile päris lähedale jõudsid, pimestas telemeeskonda objektidest lähtuv hele valgus