August Gailit
varakevadest kuni talve tulekuni teoses kirjeldatakse. Teos on omapärane juba
kompositsioonilt, kuna seda saab käsitleda nii romaani kui novellikoguna (kriitikud nimetasid
seda romaan novellides). Toomas Nipernaadi on iselaadseim kuju eesti kirjanduses tal
pole nimekaimu ega tema ettevõtteil paralleele teiste eesti prosaistide teostes. Igal aastal
kevade saabudes lahkub ta vabduse ajel linnast oma naise ja laste seltsist, et kolm
aastaaega rännata tundmatuil teil. Nipernaadile on võõras omakasupüüdlikkus ja ta toimib
alati kaasinimeste huvides. Ta ise on küll vaene, kuid oma piiramatu fantaasiaga jagab rõõmu
paljude inimeste hinge, keda oma teekonnal kohtab. Enamik naisi, keda ta kohtab, armuvad
temasse ning Nipernaadi tõotab neile piiramatut õnne. Et tal endal pole märkimisväärset
varandust, fantaseerib ta armastatuile olematud rikkused. Nipernaadi on alati lustlik, ta
rändab ringi trallitades ja laulu lüües