Arhaikum ehk Ürgeoon on Maa geoloogilise ajaloo vanim eoon, eelnes Proterosoikumile. Algas 4,6 miljardit aastat tagasi ja kestis umbes 2,1 miljardit aastat. Arhaikumi geokronoloogiline tabel Vanimateks elu jälgedeks on peetud väga erineva vanusega leide (3,46 miljardi aasta vanuseid tsüanobaktereid Austraaliast; 3,8 ja 3,87 miljardi aasta vanuseid mikroorganismide elutegevuse jälgi Gröönimaa settekivimeist), kuid võimsamate mikroskoopide ja tundlikemate mõõteriistade abil on nii vanade elujälgede tõestused kõikuma löönud. Kindlalt tõestatud selged elu märgid on leitud Austraaliast 2,7 miljardi aasta vanustest kiltadest. Need varased hästi säilinud orgaanilised molekulid tõestavad nii eukarüootide kui ka tsüanobakterite olemasolu juba sel ajal. Sinikutele ehk tsüanobakteritele (varem tuntud ka kui sinivetikad) iseloomulike süsivesinike arvukus
Külm kliima, meres oli juba suhteliselt rikkalik elustik. Hüdrosfääris ja atmosfääris tõusis järsult hapnikusisaldus, tekkis osoonikiht. Vanimad leiud on käsnade spiikulad ehk nõelakesed, mis pärinevad 570 miljoni aasta vanustest kivimitest Hiinast. Arhaikum ehk Ürgeoon (4,6- 2,1 miljardit aastat tagasi) Tekkis maa, maakoor tardus. Tekkisid atmosfäär, ookeanid ja mandir, tekkis elu.Vanimateks elujälgedeks on peetud väga erineva vanusega leide, kuid võimsamate mikroskoopide ja tundlikemate mõõteriistade abil on nii vanade elujälgede tõestused kõikuma löönud. Kindlalt tõestatud selged elu märgid on leitud Austraaliast 2,7 miljardi aasta vanustest kiltadest. Kui me suudaksime reisida tagasi Arhaikumisse, siis vaevalt me tunneksime ära tänapäevase Maa. Tolleaegne atmosfäär erines oluliselt praegusest, koosnedes metaanist, ammoniaagist ja teistest meile surmavatest gaasidest.
ELU ARENG MAAL I. Arhaikum ehk Ürgeoon Arhaikum ehk Ürgeoon on Maa geoloogilise ajaloo vanim eoon, eelnes Proterosoikumile. Algas 4,6 miljardit aastat tagasi ja kestis umbes 2,1 miljardit aastat. Vanimateks elu jälgedeks on peetud väga erineva vanusega leide (3,46 miljardi aasta vanuseid tsüanobaktereid Austraaliast; 3,8 ja 3,87 miljardi aasta vanuseid mikroorganismide elutegevuse jälgi Gröönimaa settekivimeist), kuid võimsamate mikroskoopide ja tundlikemate mõõteriistade abil on nii vanade elujälgede tõestused kõikuma löönud. Kindlalt tõestatud selged elu märgid on leitud Austraaliast 2,7 miljardi aasta vanustest kiltadest. Need varased hästi säilinud orgaanilised molekulid tõestavad nii eukariootide kui ka tsüanobakterite olemasolu juba sel ajal. Sinikatele ehk tsüanobakteritele (varem tuntud kui sinivetikad) iseloomulike süsivesinike arvukus viitab, et need organismid elasid ja eraldasid
annaabi.ee 
