PÕRNIKLASED
hippocastani), Kuldpõrnikas (Cetonia aurata) ja Ninasarvikpõrnikas
(Oryctes nasicornis).
3
2. Liigi Bioloogia
Põrniklasi esineb mitmesuguse suurusega (2-41 millimeetrit). Neid on nii jässakate, kui
kalameljate tunnaldega (http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5rniklased). Põrniklaste lõuad
ei ole pealtvaates nähtavad (M.Chinery.2005). Põrniklastele on iseloomulik tundlanups, mille
lehekesed võivad tihedalt liibuda üksteisele või lahkneda lehvikukujuliselt (H.Remm.1984).
Jalad on neil suured ja võimsad. Sääred ja reied on laienenud ning ogadega varustatud. Peale
ronimise on sellistel jalgadel ka kaevamise ülesanne (wikipedia.org). Kattetiivad neil
tavaliselt ei kata viimast seljalooget, altpoolt on tagakehal nähtavad 6-7 lüli (loomade elu).
Enamasti on nad hea lennuvõimega (M.Chinery.2005).Põrnikad peavad vähemalt mõnel
annaabi.ee 
