Kristiina Ehini luulekogu
halb iseloom muutub tähtsusetuks ning ollakse valmis tegema üksteise heaks tegema kõike.
Luulekogu lõpu tekstides nagu inimese arenguprotsessi kirjeldavas viimases osas
tuuakse esile kõige olulisemaid täiendusi kaalutleva ja korrastatud mõtete esitamisel. Ehini
sõnades "pahur ilme näol / sa ütled et neid munakoori iialgi ei tule / .../ -aga siiski tuled sa igal
hommikul" luuletuses "Mu sinises kleidis on praod" on vastukaja korrastatusele, kuid see ei
tekita sündmuse tundjas ebameeldivust või piiritletust. Arenguprotsessi oluline osa on tunda
erinevaid tundeid samaaegselt. Praktilisest kogemusest saab kõige paremini õppida ja
personaalselt harida.
Luuletus "Noorkuuhommik" äratab ellu ning rõhutab unistuste täideviimisele
sõnadega : "See kuu lubab, et kõik on veel ees, et nüüd, just nüüd / on hea aeg algusteks".
Luuletus on motiveeriv. Iga hetk on uus algus. Luulekogu ehk hing on jõudnud eesmärgini