Mida muudab inimeses sõda? Sõda on jube ja julm sündmus, sõda on maailmas peetud juba mitu tuhat aastat. Igas sõjas jääb keegi ilma oma isast-emast, mehest või naisest. Sõda muudab inimesed külmaks, ja ülbeks. Iga aasta tuleb Iraagist tagasi mitusada inimest kes on olnud seal rindel vastamisi hirmsa vaenlasega. See kui sa pead nägema igapäev, et keegi sinu kõrval sureb, ning see hirm mis sõjakäigus vallandub see inimene ei ole enam samasugune nagu ta ennem oli. See paneb neid elu üle mõtlema ning kui sõda läbi saab, tulevad need inimesed koju mõttega, et ta peab olema kiire, ülbe, ning halastamatu, et elus läbi lüüa. Minule ei meeldi sõda, ning mina sinna minna ei tahaks. Sõjast tuleks igahinnaga hoiduda,et sinu lähedased ei jääks ilma sinust ning, et sina ei jääks ilma oma elust. Ja, et sinust ei saaks külma ja tundetut inimest.äö
Notre-Dame de Paris Oo, Notre-Dame de Paris, Su võlvid on raugenud ammu, Su sambad on mattunud nii, Et ei kajagi astu seal sammu. Ning päike ja taevane sina On jätnud su hallikad seinad. Ka tuultest sa jäänud nüüd ilma- No vaata, mis aeg küll on teinud! Oo, Notre-Dame de Paris, Kas kahju sul endast ei ole? Kas muret ei tunne sa siin, Kesk seda tundetut kõrbe? Miks ometi vaikid, sa ütle! Miks kurvalt vaid vangutad pead? Kus kadunud on sinu tütred? Miks asemel valvavad sead? Ja pojad kui kullide tiivad? Mis saanud on nendest, kas tead? Kas tead, kuhu teed nende viivad? Miks üksinda leina sa vead? Jah, Notre-Dame de Paris, Sa üksinda seisad ses sõjas. Kuis tahaksin seista ma kõrvuti! Kuid mu sõnadel puudu on mõju... Ah, Notre-Dame de Paris, Su võlvid on raugenud ammu, Su sambad on mattunud nii, Et ei kajagi astu seal sammu.
Satanistlik põhi on alati olnud katalüsaator üldiste tõekspidamiste muutmise vajalikul kahestumisel ja mõnel juhul võib Musta Missa laadne tseremoonia teenida kaugeleulatuvaid maagilisi eesmärke. 1666. aastal toimusid Prantsusmaal seoses Francois Mansart' (trapetsoidi arhitekt, kelle plaani järgi hakati ehitama kummitustemaja Versailles' lossi) surmaga üsnagi huvitavad sündmused. Viimane võluv Saatana preestrinna Jeanne-Marie Bouvier (Madam Guyon) varjutas riiakat ja tundetut ärinaist Catherine Deshayes'd, keda tunti ka LaVoisin'i nime all. Ta oli kosmeetik, kes rabeles abortide tegemisega ja segas tapvaid mürke leedidele, kes soovisid vabaneda oma soovimatutest abikaasadest või armukestest, kuid sai Musta Missa süngest olemusest muinasjutulise idee. Võib kindlalt väita, et 1666. aastal toimus esimene kommertslik must missa! St. Denis regiooni lõunaosas, mida nüüd tuntakse LaGarenne'i nime all, ostis LaVoisin kõrgete
annaabi.ee 
