KASVATUSE KLASSIKA
allapoole (kui ta neist vabastatuna oleks pöördunud tõeste asjade poole).
Clive Lewis (1987) maalib meis peituvate pahealgete paremaks mõistmiseks järgmise pildi:
Meie sisemaailmas leidub asju, mis on otsekui imikud: tillukesi lapsikuid himusid, väikesi
vihavimma algeid, mis ühel päeval võivad kasvada joomatõveks või teadlikuks
süstemaatiliseks vihkamiseks.
Enesekontrolli, võimet olla vastu tundetormidele, on peetud vooruseks Platoni aegadest peale.
Vanadel kreeklastel oli selle jaoks termin sophrosyne, mis tähendas tasakaalustust,
ülevoolavate tunnete ohjeldamist. Aristotelese (1996) õpetuse kohaselt on inimese loomuse
alged vastuolulised, mistõttu iseloom, inimese saatuse kujundaja, kujuneb iga tegemise ja
tegemata jätmisega: inimesed muutuvad õiglasemaks, kui nad tegutsevad õiglaselt;
vapramaks, kui nad tegutsevad vapralt; mõõdukamaks, kui harjutavad mõõdukust;