Referaat Betti Alverist
tunnetustarve. Luulekogu avav programmiline ,,Ekstaas" õhutab esimesest värssidest
peale sisekõhklusi ületavale tunnetusteekonnale:
On päris kindel: jalge alla
Jääb sulle tuge liiga vähe,
kui sa kõik tõkked teelt ei talla
ja mööda enesest ei lähe.
Tunnetusmotiiv on kogu läbivalt variatsiooniderikkalt ning erinevates tundetoonides
välja arendatud. Leidub uhkeid jõukuulutusi: ,,Jäägu teistele alandlik jaatus: / tahta
võimatut on meie saatus" (,,Vabaduse deemon"), ,,Meie võtame jumalad vangi, /keda
veel keegi ei tunne" (,,Sina ütled: katoliiklikult kartes").
Kõige oleva salaseoseid otsiv inimhing taipab samas oma võimete piire: ,, Sa
suuri sarnasusi riivad, / neid linnulennult püüda soovid, / kuid liiga nõrgad on su
tiivad, / ja kohmakad veel su tõusuproovid" (,,Sidemed").