Paul-Eerik Rummo
Paul-Eerik Rummo varasem luule on tänaseks muidugi harjunum, lihtsam ja mõistetavam. On
harjunum nii oma sõnumi, sõnastus- kui ka mõjulaadi poolest (emotsionaalne, mõistuselt
erilist pingutust mittenõudev luule). Tema tänane luule eeldab suuremat kompetentsust,
püstitades lugejale komplitseeritumaid kaasloomingulisi ülesandeid. Keelelt üldmõistetavad,
on lõimed sisult üsnagi eksklusiivsed. Tekstide ja fraaside teadlik lõpetamata jätmine ning
mitmestimõistetavus, mõttealgeid ja tundeseemneid külvav vihjelisus eeldavad lugeja
kaasatöötamist. Samas puuduvad tänasele lugejale kaugeks jäänud sümbolid. Lugeja mõtet
14
suunavad nüüd värsirea ootamatu murdmine, kokku- ja lahkukirjutamine, kummalised
häälikuühendid. Kõige drastilisem näide luuletusest ,,Vihma maitsest". (Ürpus)
,,Pea suu
lahti kui sajabcdefghijkuisajabcdefghijkuisajab"