ANS jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks närvisüsteemiks. Sümpaatilise närvisüsteemi ülesanne on valmistada organism ette tegutsemiseks, parasümpaatiline juhib organismi taastumist. 7. Perifeerse närvisüsteemi närvid: spinaalnärvid ja kraniaalnärvid (ganglion) Spinaalnärvid innerveerivad vöötlihaseid ja naha piirkondi, mida nimetatakse dermatoomideks. Kraniaalnärve on 12 paari 8. Sensor/retseptor (tundenärvi lõpmed): kemoretseptor -tunderetseptor, mis on kohustunud ärritusi vastu võtma kas väljast tulevatelt või organismis endas sünteesitavatelt keemilistelt ainetelt baroretseptor baroretseptorid – osalevad vererõhu regulatsioonis, andes infot piklikajju osmoretseptor- hüpotalamuse neuronid, mida stimuleerib rakuvälise vedeliku osmolaarsuse tõus
organismile arusaadavaiks. Selleks muundamiseks võimelisi tundeelundite rakke või rakuosi nimetatakse retseptoriteks ehk vastuvõtjateks. Meeleelundite funktsioonide kohta kasutatakse ka üldnimetust sensoorsed funktsioonid. Inimorganismi retsepotorid võivad ühtekokku registreerida paarkümmend eri tüüpi ärritust ja võib leiduda veel tundmatuid retseptorliike. Retseptorrakk on seotud närvirakuga, mis vahendab informatsiooni. Stiimul on aistingule vastav ehk adekvaatne, kui tunderetseptor on eriti tundlik just selle liigi energia suhtes. Sensoris muudetakse ärritaja energia sensorimembraani permeaabluse muutuste kaudu sensoripotentsiaaliks (SP) – transduktsioon SP tekib sensorimembraanil ja on lokaalne potentsiaal muutub astmeliselt ja sõltub ärritaja tugevusest, levib mööda membraani elektrotooniliselt, summeerub nii ajaliselt kui ruumiliselt, vallandab sensoriga ühenduses olevas aferentses närvis AP tekke ja kannab seetõttu nimetust generaatorpotentsiaal.
annaabi.ee 
