Stendhali "Punane ja must" kui realistlik teos
kasvatab oma lapsi, toetab abikaasat ega oskagi elult midagi paremat tahta. Seminaris ollakse
Julieni vastu julmad. Seminari direktor tundub vaenulik ja külm, teised seminaristid on
rumalad ja kadedad, valitseb üldine nõmedus ja silmakirjalikkus. Julienile pannakse süüks
tema liigset tarkust.
3) Tegelaste psühholoogiline analüüs
Julieni karakteris voib taheldada paiguti lausa vastandlikke jooni: auahnus, kaval arvestus ja
egoism ning ülevad taotlused, sünge umbusklikkus ja aval tundepuhtus, karm enesekontroll ja
kirgede ohjeldamatus kõik on ta olemuses segi paisatud ja kokku sulanud.
Proua de Rénal armastas Julieni edasi, hoolimata sellest, et mees üritas teda tappa.
4) Kaasaegsus
Kuna autor elas põhimõtteliselt samal ajastul, võimaldas see tal kujutada põhjalikult tolle
ajastu inimesi ja eluolustikku. Kirjaniku enda Napoleoni-lembus avaldus Julienis. Stendhal
teenis keisrivägedes Napoleoni võimu ajal.