Faust
Olemise algus on tegu! selle tõega läheb Faust uude ellu, saatjaks
Mefistofeles. Viimane pärib cerega kinnitatud lepingu põhjal õpetlase hinge, kui see tunnistab
end õnnelikuks.
Mnefistofeles, nagu öeldud, on eitamise ja hävitamise kehastus, Fausti vastandpoolus. Kuid
ometi ei suuda ta peatada elu jätkumist. Veel enam:eituse vaim peab möönma hea ja kurja
koosesinemist.
Lepingu osalistena on faust ja Mefistofeles vastakad paljus muuski: Faust rahuldamatu ja
pulbitsev geenius, tundepingeline loomus, kes võib palavalt armastada, vihata, seejuures
inimeste muredele osavõtlikuks jääded; Mefistofeles alati jäiselt kaalutlev, vaba kirgedest ja
kahtlustest, inimest põlgav ja üksnes halba oletav. Mefistofelese repliigid sisaldavad alati
valusat tõtt, mis ahel näivat talle endalegi haiget tegevat. Teineteist eitades lähevad
Mefistofeles ja Faust omati viimasele ,,inimeste maailma" näitama.
Leipzigis Auerbachi keldrites, kus toimub nõidmisstseen, püüab mefistofeles Fausti