Lord George Noel Gordon Byron
pidanud Byroni tervis vastu. Pärast pikemat ratsamatka tabas teda külmetushaigus, mille
tagajärjel Byron suri 19. aprillil 1824 Kreekas.
Byronit leinas Kreekamaa ning kogu luulet armastav maailm. Goethe pühendas talle
värsid "Fausti" II osas. Luuletaja põrm viidi Inglismaale ja maeti kodupaiga lihtsasse
maakirikusse.
Pikemate teoste kõrval on Byronil palju ka lüürilisi laule. Nende hulgas leidub
tundepeent lembeluulet ("Ta oma kauniduses käib", "Hüvastijätt", "Ela hästi",
"Maryle" jt), milles ajuti kõlab kaasa pettumuse ja üksinduse alatoon. Kuid isegi neid
õrnpoeetilistes eneseväljendustes ei mineta luuletaja vabadusearmastuse ega võitluse
vaimu ("Augustale", "Sa nutsid pisar pärle täis", "Nutvale neitsile" jt).
Byroni mõtterikkamaid ja vaimukamaid teoseid on värssromaan "Don Juan", mis jäi
autori ootamatu surma tõttu lõpetamata