"tundeneuron" - 1 õppematerjal

Anatoomia: närvisüsteem

t. ajukoor ei saa anda otseselt “käske” siseelundeile. (Tänapäeval ei pooldata enam nime autonoomne, sest kogu närvisüsteem on siiski üks tervik ja somaatilise närvisüsteemi tegevus mõjustab tugevalt ka vegetatiivsete protsesside kulgu) b Vegetatiivne NS : Nagu somaatiline NS, nii jaguneb ka VNS kaheks pooleks – tunde- e. aferentne ja motoorne e. eferentne osa. VNS-i tundeosa sarnaneb SNS-i tundeosaga (sama skeem: retseptor – tundeneuron neuronikehaga tundeganglionis – tundetuum KNS-is – juhtetee kõrgematesse keskustesse). VNS-i motoorne osa jaguneb kaheks: a. Sümpaatiline osa e. “sümpaatikus” (pars symphatica); b. Parasümpaatiline osa e. “parasümpaatikus” (pars parasymphatica) NB! VNS-i kõrgeimad keskused on hüpotaalamuses, need “lülitavad sisse” kas a. või b. VNS-i sümpaatiline osa: Keskused: seljaaju torakolumbaalsegmentide (C8, TH1-12; L1-3)