Jürgen Rooste
13) ja "Smoker's delight"
(lk. 31), lisades veel dässi ja filmi olulisuse meelolude loojana (lk. 10, 12, 18).
Otseselt kummalises ja kaugest igatsusest njuujorki (lk. 33) ja viskist mööda ei pääse (lk. 32).
Õlutki juuakse (lk. 42) või kihutatakse sefilt autoga (lk. 45). Veel on rohkem või vähem
armastusele pühendatut ning patustamise igatsus lõpus, et olla keegi teine. Raamat on
linnakeskne, looduskirjeldusi peaaegu polegi. Mõtte- ja tundeluulesulam. Igapäevased asjad,
päevauudisedki (lk. 6, 20) saavad sisekaemuseks. Iga eluline detail muutub kujundiks
luuletuse keerulises kompositsioonis. Hipilikkus, ameerikalikkus, võib-olla vabad ja
loomulikud lüürilised tunded, kergelt kusehõngused. Kogu ise on üles ehitatud Juhan Viidingu
pealtnäha eklektilisusele segatud kaardipaki variant. Teatud aja tagant tulevad nad jälle
esile: hobused, koerad, jumalad, viski, däss ning alati korduv naine.