Gooti&romaani kunstiajalugu
Keha hasti kujutatud. Tahtis on
tunnete kujutamine. Puuti figure liikuma panna. Enam pole tegu madalreljeefiga.
MÕISTED.
madonna teema - neitsimaarja / jeesuslaps
Krutsifiks - jeesus ristil/risti loodud kristus.
Pieta - neitsi maarja jeesuse surnukehaga.
S-poos ei tuntud tugiposti ja keha oli s kujuga vaandes.
Saksamaa - skulptuur varem kui arhitektuur. Vabafiguurid, pole seotud arhitektuuriga. Kasutatakse ka ilmalikke teemasid.
Kujutatakse reaalseid inimesi. Tihti tundekyllase. Avaldub kristluse kannatuslugudega. Levib 14 saj.
MAALIKUNST GOOTI STIILIS.
vitraaz on tähtsaim kuna kirikute aknad häästi suured. Fresko ehk usulised pildid. Põhiliselt kujutatakse inimfiguure. Õpetaja
korgitser ja buss.
Itaalias seina ja tahvelmaal. Aknad on vaiksemAd, selleks ka seinamaal. Giotto di Bondone - uks esimesi kunstnikke,
pAigutab figuurid uksteise alla. Siennas on meistriks Simone Martini _ pohiliselt tAhvelmaal, kuldne taust, temperA varvid,
annaabi.ee 
