Mats Traat
esimeseks kergema kallakuga teoseks Traadi proosaloomingus sai
1975.a. ilmunud romaan “Inger”, mille tegevusajaks on olevik ja –kohaks
isoleeritud väikelinn. Taas vastandab autor nimitegelast keskkonnale
ning aitab otsida ja leida nimitegelasel väärtusi ja toetuspunkte, mis
aitavad tal kasvõi suurte pettumuste hinnaga iseendaks jääda.
Teosesse on toodud melodramaatilisust, probleeminägemiselt on “Inger”
märksa pealiskaudsem, kui Traadi varasem looming.
Sama tundekasvatuslikke eesmärke ja Traadi loomingule iseloomulikku
inimese kohanemise või kohanematuse teemasid järgivat rida jätkavad
jutustus “Türgi oad” (1977) ja eriti markantselt veel romaan “Rippsild”
(1980). Samasse romaanitüüpi kuulub tingimisi ka “Üksi rändan” (1985),
mille peategelaseks on 50-ndate aastate ränkraskeis oludes iseseisvat
elu alustav nooruk. Taas rõhutab autor, et töö on see, mis inimesele ka
väljapääsuta näivas argihalluses ja masenduses vastupidamiseks jõudu