KASVATUSE KLASSIKA
eesmärke ja sihte, mis on inimese enda seatud, mis antud loodusraamidest üle ulatuvad. Kõlblust ei saa
mõõta tavaliste teaduse mõõdupuudega, kõlblus põhineb väärtusotsustustel.
Kanti järgi on kõlblus kohustus, südametunnistus; kõlblus tähendab kategoorilise imperatiivi täitmist:
Talita nõnda, et sinu tahte maksiim võiks igal ajal maksta ühtlasi üldise seadusandluse printsiibina!
Kant eeldab, et mõistlik inimene ei talita juhuslike tundeimpulsside, vaid põhimõtete järgi, s.t meie
kalduvused, looduslik pool meist ei tohi valitseda meie vaimset vabadusele kutsutud mina. Kanti
kategooriline imperatiiv on üsna üldine valem, mille järgi õige toimimine on see, kui inimene püüab
teostada seda, mida ta peab kõrgeimaks väärtuseks. (Ma ei või kuidagi tahta, et üldiseks seaduseks
saaks vale, vargus, tapmine, petmine.) Kant peab inimest otstarbeks iseendas, mitte abinõuks, mille
abil midagi saavutada