AJALOOFILOSOOFIA
Eks ta kirjeldas algul seda, mida ajaloolased päriselt teevad, teistest ta
suuremat tegelikult ei teadnudki.
19. sajandi II poolel tegeles sama küsimusega Saksa filosoof Dilthey. Al-
gul oli ta samal seisukohal oma kaasaegsete Windelbandi ja Ricketiga, siis
muutis aga seisukohta ning hakkas kinnitama, et kogutud andmed annavad
ajaloolasele võimaluse minevikku läbi elada. Saame seda teha, sest oleme
kõik inimesed, oleme sarnased, võime tunda sarnaseid tundeid17 . Dilthey
vastandas mõistmist ja tunnetamist. Loodusteadlase jaoks on “jutustus näi-
temängust” objektiks. Ajaloolase poolt kirja pandus elab aga minevik olevi-
kus edasi.18 Siin langevad ajalugu ja psühholoogia kokku. Ajaloolane elab
uuritava elu uuesti üle.
20. sajandi mõistmine on seotud Collingwoodiga. Collingwood algab
Dilthey kriitikast. Ta väidab, et Dilthey eksib, pidades elu teadmiseks koge-
musest. Olemine tähendab reflektsiooni, teadmine Napoleonist ei tähenda
annaabi.ee 
