Inimene peaks olema motiveeritud hoopis rohkem pingutama, sest kui julgeda näidata üles leppimatust, on võimalus muuta oma elu meelepärasemaks. On erinevaid tegureid, mis mõjutavad inimeste otsuseid. Arvan, et kõige tähtsamal kohal on julge iseloomu ja eesmärkide olemasolu. Sest inimene, kes teab, mida ta elult tahab ning ei lepi vähesega, suudab tasapisi ületada ka suurimad raskused ning jõuda olukorrani, mis õnne korral toob talle soovitud tulemused või annab vähemalt tundegi, et on proovitud, mitte lihtsalt käega löödud. Samas on otsuste tegemisel suur roll ka lähedaste toetusel ning tihti ka materiaalsetel võimalustel. Nii näiteks ei saa inimene, kel puudub raha, ehitada endale uhket villat merekaldale ega sõita kalli autoga. Sel juhul peab lihtsalt leppima ja soovi korral vaid unistama kõigest kättesaamatust. Valikute tegemine on meie igapäevase elu osa. Juba noores eas saame valida, kas õppida või mitte,
päeva muusikat. Arvo tiirutas rattaga turuplatsil ning nautis muusikat. 2.2 Pärt koolimuusikuna Koolis teisel korrusel trepi vastas oli nn. ,,Punanurk". See oli ruum, mille uksed olid kogu aeg lahti ning taga seinas oli midagi punast valgete tähtedega. Ruumis oli ka pianiino ning igal vahetunnil istus selle pianiino taga üks kõhn tumeda peaga poiss-Arvo Pärt.[4, lk 143] Arvole meeldis muusika väga ning ta harjutas klaverit igal vabal hetkel, tihti unustas ta ennast peale tundegi kooli aulasse klaverit mängima, kuni siis lõpuks avastas, et väljas juba pime ning öö läheneb.[LISA 14] Kooli tuli ta samuti varem, kuid mitte sellepärast, et õppetööga varem peale hakata, vaid jällegi klaveri mängu pärast. Seda seetõttu, et kodus olev klaver oli viletsavõitu. Koolis oli kolm orkestrit. Arvo mängis sümfooniaorkestris, mida juhendas Jaan Pakk. Ta mängis seal klaverit, hiljem oboed. Oboe õppis ta ära seetõttu, et Jaan Pakul oli
annaabi.ee 
