INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED
Teistest kudedest erinevad need
sellepoolest, et nende rakuvaheaine on vedelas olekus.
Sarnase funktsiooniga koed omakorda moodustavad suuremaid talitlevaid ühikuid:
elundeid ehk organeid. Ühes elundis võivad olla esindatud kõik neli koetüüpi.
3.1. Epiteelkude
Organismi vabadel pindadel (vooderdavad kehaõõnt ja torujaid siseelundeid), nahal ja
limaskestadel paikneb enamuses epiteelkude ehk kattekude. Sõltuvalt epiteelkoe
funktsioonist võib eristada katte-, imendumis-, näärme- ja tundeepiteeli.
Epiteelkoes on hulgaliselt rakke ja väga vähe rakuvaheainet. Vastavalt asetusele
koosnevad nad kihina/kihtidena tihedasti üksteise kõrval asetsevatest rakkudest.
12
Epiteelkudedes on alati olemas üksikuid rakke või rakurühmi, mis on säilitanud oma
pooldumisvõime. Seetõttu on epiteelkude taastumisvõimeline (regeneratsioonivõimeline).
See on väga tähtis näiteks haavade paranemisel.
Epiteelkudet võib liigitada rakkude kuju järgi:
- lameepiteel
- silinderepiteel
annaabi.ee 
