Eesti kirjanduse ajalugu I
poole"), kuid mõistab, et kõik ei suuda nõnda kannatada (,,Mitte igaühele") ja on õnnetu isamaaga,
veel õnnetum isamaata (,,Sinuga ja sinuta").
Isamaast lähtuvalt käsitleb ka sotsiaalseid probleeme, taunib rikkaid ja lipitsejaid, omakasu
tagaajajaid, vaestele ja eesti talupoegadele kuulub tema poolehoid ja kaastunne. Samuti on
käsitlenud oma eluteed mõjutanud tegureid (,,Emale", ,,Üks suu", ,,Minu luule", ,,Helin", ,,Noor-
Eestile").
Armastusluules üldisem, hilisemas aga tundeehtsam ja kujundirikkam. Rohkesti esineb luules
mõtisklusi elu, olemise, kirjanduse üle, kirjanduselt nõudis värsside kaudu elulist tõepära.
Loodusluules hingestatud ja kaunis pilt Eestile iseloomulikest maastikest ja looduses toimuvast
aastaaegadel.
29.Eduard Vilde looming,eesti realistliku ja/või naturalistliku proosa tekkimine. Teisi
realistliku proosa autoreid (E. Peterson-Särgava jt).
Kirjanduses tõusis 1880. aastatel kesksele kohale proosa, varasema eriliste tunnusteta jutu asemel